Ühe mängija parandus aitab Magicu mälestust täpsustada

Ühe mängija parandus vanale mälestusele võib täpsustada Eesti Magicu ajalugu, kui arhiiv hoiab lahus esialgse jutustuse, uue teabe ja paranduse põhjuse.

Mängija mälu ei pea olema muutumatu

Vana turniiri meenutaja võib pärast loo lugemist avastada, et mäletas valesti vastast, reisi järjekorda või mõne paki kasutamise aega. See ei tee kogu tema mälestust kasutuks. Vastupidi, parandamise valmidus on arhiivitöös väärtuslik. Käesolev postitus on juhend sellise paranduse kogumiseks. Siin ei väideta, et mõni konkreetne Eesti mängija on meile paranduse saatnud, ega parandata ühtegi nimetatud ajaloolist tulemust. Ilma tegelikku materjali lugemata ei saa ühegi turniiri käiku usutavalt uuesti kokku kirjutada.

Maagia.neti vaade on ajalooline, mitte tänase mänguõhtu korralduslik. Seepärast tasub parandust käsitleda osana allikaloost: mida inimene esmalt mäletas, mis teda ümber mõtlema pani ning kui kindel uus versioon on. Esialgne lugu ja hilisem täpsustus võivad mõlemad aidata mõista, kuidas kogukond minevikku talletab. Arhiiv ei pea inimest tema esimese vastuse külge aheldama. Samas ei tohiks toimetaja kustutada muutuse jälge nii, et hilisem lugeja ei saa kunagi teada, miks kaks versiooni erinevad.

Võta parandus vastu ühe selge küsimusega

Kõigepealt küsi, millist väidet mängija muuta soovib. Artikli pealkirjast või üldisest rahulolematusest ei pruugi piisata. Vaja on konkreetset lauset, pildiallkirja või ajajoone kirjet. Seejärel küsi, milline oleks tema praeguse teadmise järgi sobiv sõnastus ja millele see toetub. Vastus võib olla lihtne: leiti vana märkmik, saadi sõbralt foto või märgati, et kaks reisi olid mälus segamini. Need on uurimise lähtekohad, mitte automaatsed lõppotsused.

Paranduse küsijalt ei ole mõistlik nõuda kohe valmis tõestustoimikut. Mälestuste koguja saab aidata küsimust kitsendada. Kui kahtlus puudutab ajavahemikku, võib alustada aastast või hooajast. Kui probleem on inimese nimes, tuleb vältida tarbetut avalikku nimede pakkumist. Kui mängija tahab ainult vähendada liiga kindlat väidet, võib see juba olla piisav põhjus teksti ettevaatlikumaks muuta. Uus kindel fakt pole ainus väärtuslik tulemus; mõnikord on oluline õppida, et vana kindlus polnud põhjendatud.

Uuri, kust uus teadmine tuleb

Mängija enda uus meenutus ja hiljem leitud dokument on erinevad allikad. Märgi mõlemad eraldi. Kui inimene ütleb, et nägi vana tulemustabelit, palu võimalusel vaadata tabelit ennast, mitte toetuda ainult selle ümberjutustusele. Kui teave pärineb teise mängija vestlusest, erista otsene kohalolu ja kuuldud lugu. Need küsimused ei ole umbusalduse demonstratsioon. Need aitavad vältida olukorda, kus üks eksimus asendatakse teisega, mis tundub lihtsalt uuem ja seetõttu veenvam.

Ka dokument võib olla puudulik. Paki nimekiri ei tõenda üksi, millisel turniiril seda kasutati. Foto ei nimeta automaatselt kõiki laua ääres olijaid. Veebilehe ajatempel võib näidata hilisemat avaldamist. Paranduse alus tuleb siduda täpselt selle väitega, mida see kannab. Kui allikas kinnitab ainult linna, ei tohiks selle põhjal kinnitada ka päeva ja tulemust. Selline piiritlemine tundub aeglane, kuid hoiab arhiivi pika aja jooksul paremini kasutatavaks kui kiire üksmeel.

Hoia mängija sõnad ja toimetaja järeldus lahus

Kui mängija ütleb „ma pole enam kindel“, ei tohi toimetaja kirjutada „selgus, et oli teisiti“. Kahtlus ja ümberlükkamine on eri seisundid. Samuti ei tohi mängija ettevaatlikku parandust teravdada kellegi teise süüdistamiseks. Arhiivi tekstis peaks olema arusaadav, kelle teadmine parajasti kõlab. Vajaduse korral saab kirjutada, et meenutaja täpsustas hiljem ajavahemikku või võttis varasema kindla väite tagasi. See on ausam kui uue versiooni esitamine kogu kogukonna ühise mäluna.

Tsitaatide puhul kasuta päriselt talletatud sõnastust. Kui parandus saabus vabas vestluses ja täpseid sõnu ei saa taastada, vali omistatud kaudne kõne ning kooskõlasta tähendus. Ära loo uut lauset jutumärkidesse selle põhjal, kuidas mängija tavaliselt räägib. Ajalooline usutavus ei anna õigust dialoogi välja mõelda. Vajadus ilusama narratiivi järele on toimetaja probleem, mitte põhjus allika häält asendada. Mõni lühike täpsustus on just oma nappuses kõige usaldusväärsem.

Kui teine mängija mäletab endiselt teisiti

Parandus ei lõpeta automaatselt erimeelsust. Kui uus versioon puudutab teise inimese osalust või tulemust, tasub küsida ka tema vaadet, arvestades privaatsust ja kasutusluba. Teise vastus ei pea esimese oma tühistama. Võib jääda kaks eri meenutust ja mõni kontrollitud ühine taust. Arhiiv peaks näitama seda seisu, mitte otsustama populaarsema mängija kasuks. Kogukonna tuntus ei ole tõendi mõõt ning aastatepikkune kogemus ei taga iga detaili õigsust.

Vahel pole vaja kumbagi versiooni pikalt avaldada. Kui vaieldav kõrvaldetail ei aita loo põhiküsimust mõista, võib selle välja jätta koos vajaliku toimetusliku põhjendusega. Kuid faktide ebamugavust ei tohi kasutada ettekäändena olulise paranduse peitmiseks. Küsi, millist teadmist lugeja loost kaasa saab ja kas muutus mõjutab seda sisuliselt. Nii saab eristada ajalooliselt tähtsat parandust detailist, mis lisab peamiselt isiklikku pinget. Mõlemad vajavad hoolt, kuid mitte tingimata sama avalikku ruumi.

Säilita paranduse jälg töökaustas

Tööversioonis võiks alles olla esialgne väide, paranduse saabumise aeg, selle allikas ja tehtud muudatus. See ei tähenda, et kogu kirjavahetus tuleb avalikuks teha. Avaliku teksti jaoks piisab sageli lühikesest selgitusest. Sisemine jälg aitab hiljem aru saada, miks ajajoon või pildiallkiri muutus. Ilma selleta võib järgmine koostaja leida vana koopia ja ekslikult arvata, et uus tekst sisaldab viga. Hea arhiiv kaitseb end ka paranduse tagasipööramise eest.

Kui algmaterjal ise on ajalooline dokument, ära kirjuta selle sõnastust vaikselt ümber. Säilita originaal ja lisa tänane kommentaar eraldi. Veebilehel võib parandatud seletus olla esiplaanil, kuid lugeja peaks mõistma, et toonane tekst ja praegune teadmine pole üks ja sama. Eriti tähtis on see vana foorumipostituse puhul, kus algne eksimus võis mõjutada toonast arutelu. Parandatud tänapäevane vaade ei tohiks muuta mineviku vestlust tagantjärele selliseks, nagu kõik teadsid õiget vastust juba siis.

Avaldamise järel kontrolli ka kõrvalkohti

Kui oluline fakt muutub, vaata läbi pealkiri, sissejuhatus, pildiallkiri ja seotud ajajoon. Viga võib püsida väljavõttes ka siis, kui põhitekst on korras. Parandusteade olgu konkreetne, aga mitte tarbetult paljastav. Ütle, mis liiki teavet täpsustati ja mille alusel, vältides eraandmete kordamist. Kui uus info pole lõplik, saab seda samuti öelda. Parandus ei pea teeseldama lõplikku kindlust selleks, et olla lugejale kasulik ja aus.

Seotud tööviisist räägib maagia.neti foorumilõimede talletamise varasem juhend. Teise ajalookogu hääle lisab Lorieni dialoogi käsitlev lugu (avaneb uues aknas), kus sama oluline on inimese tegelikke sõnu mitte asendada. Käesoleva artikli kangelaspilt on loodud illustratsioon parandust märkivast paberist ja albumist. See pole dokument päriselt saadetud paranduspalvest. Maagia.net on fännisait, mitte Wizards of the Coasti ametlik esindus; siin kirjeldatud arhiivitöö ei ole ametlik turniiriotsus ega tulemuse kinnitamine.

Hea järgmine samm on sõnastada parandatav väide ühe lausena ning märkida selle kõrvale, kas muutub fakt, kindluse aste või ainult avaldamise viis.