Vale fakt vanas Magicu postituses vajab nähtavat parandust

Vale fakt vanas Magicu postituses vajab parandust, mis aitab lugejal õiget teavet leida, kuid ei muuda algse arutelu ajaloolist kuju märkamatult uueks.

Vana tekst ja tänane vastutus

Arhiivis olev postitus võib sisaldada valet nime, kuupäeva, tulemust või sündmusele antud ekslikku seletust. Aja möödumine ei tee viga õigeks, kuid ajaloolise teksti käsitlemine nõuab enamat kui lihtsalt ühe sõna asendamist. Käesolev artikkel on parandamise juhend. Me ei nimeta siin ühtki konkreetset Eesti Magicu postitust ekslikuks ega väida, et kontrollitud parandus on juba tehtud. Ilma algteksti ja sobivate tõenditeta oleks selline väide ise uus kontrollimata fakt.

Maagia.neti puhul tuleb hoida lahus vähemalt kaks eesmärki. Esiteks peab tänane lugeja saama võimalikult õige teadmise. Teiseks peab ajalooline arutelu jääma mõistetavaks oma algses kontekstis. Kui vana eksimus mõjutas sellele järgnenud vastuseid, võib vaikne ümberkirjutamine muuta kogu lõime arusaamatuks. Lahendus ei ole vale jäädvustamine ilma kommentaarita, vaid algteksti ja tänase paranduse selge eristamine. Arhiiv saab näidata, mida toona kirjutati ja mida sellest nüüd põhjendatult teatakse.

Veendu, et tegu on faktiveaga

Kõigepealt sõnasta kahtlane väide täpselt. Kas see on kontrollitav fakt, kellegi arvamus või omistatud meenutus? Lauset „see oli minu jaoks tähtis turniir“ ei saa edetabeliga valeks tõestada. Väidet kindla kuupäeva või võitja kohta saab uurida teistsuguste allikatega. Vahel on probleem hoopis liiga üldises sõnastuses, mitte otseses vales. Kui tekst teeb ühe mängija kogemusest kogu kogukonna järelduse, võib vajalik parandus olla väite ulatuse kitsendamine.

Ka tänane terminikasutus võib luua näilise vea. Ajaloolises tekstis võidi kasutada sõna teisiti või mitteametlikult. Enne parandamist tuleb uurida, mida autor konkreetses ajas ja vestluses mõtles. Tänase keele eelistus ei ole piisav põhjus vana teksti ümber nimetada. Vajaduse korral lisa seletus, mis aitab praegusel lugejal sõnastusest aru saada. Ära nimeta eksimuseks seda, mis on tegelikult ajastule omane keelekasutus, kuni sul pole alust väita, et ka toonases kontekstis oli teave vale.

Kogu paranduse alus eraldi

Vea märkamine ja õige vastuse leidmine on kaks eri etappi. Kui üks kuupäev tundub kahtlane, ei tähenda see veel, et järgmine pakutud kuupäev on õige. Otsi sobivat algallikat või piisavalt selget tõendite kooslust. Märgi iga allika päritolu ja see, mida ta kinnitab. Siin ei pakuta näilisi vanu veebiviiteid, sest usutava kujuga aadress ei tõenda dokumenti. Avalikus paranduses tohib kasutada ainult tegelikult loetud või muul viisil kontrollitud materjali.

Kui tõend jääb ebapiisavaks, võib parandus seisneda kahtluse nähtavaks tegemises. Näiteks saab märkida, et kuupäev vajab kontrolli või et varasem kindel omistus pole piisavalt toetatud. Selline teade on lugejale kasulik, sest takistab vea edasist kindla faktina kordamist. Ära oota lõplikku uut lugu, kui vana väite ebakindlus on juba selge. Samas ära nimeta esialgset kahtlust ümberlükkamiseks. Paranduse kindluse aste peab vastama olemasolevale teadmisele, mitte toimetaja soovile asi lõpetada.

Otsusta, mida originaaliga teha

Ajaloolise allika originaal ja selle veebis esitatav koopia võivad vajada erinevat käsitlust. Töökaustas säilitamiseks on oluline teada, milline tekst algselt avaldati. Avalikule lehele saab lisada paranduse, märkuse või uue seletuse. Kui otsustatakse algteksti muuta, peab sisuline muutus olema lugejale nähtav. Kõige halvem lahendus on vana väite asendamine nii, et sellele vastanud kommentaarid paistavad nüüd põhjendamatud. Ajaloolise vestluse loogika ei tohi parandamise käigus kogemata kaduda.

Kõiki ekslikke versioone ei pea avalikult kordama. Kui viga puudutab tundlikke isikuandmeid või kahjustavat süüdistust, tuleb arvestada võimaliku lisakahjuga. Nähtav parandusteade ei pea sisaldama kogu valet väidet sõna-sõnalt. Saab selgitada, et parandati inimese rolli või sündmuse ajastust, ilma tarbetuid detaile uuesti esile tõstmata. Täpne lahendus sõltub materjalist ja vajaduse korral asjatundlikust nõust. Arhiivi läbipaistvus ja inimese kaitse pole automaatselt vastandid, kuid nõuavad hoolikat sõnastust.

Parandusteade peab olema lugejale kasulik

Hea märkus ütleb, mida täpsustati, milline on praegune teadmine ja millal muudatus tehti. Pikk eneseõigustus ei aita lugejal infot hinnata. Samuti ei aita üldine lause „teksti on uuendatud“, kui oluline fakt on muutunud. Vajaduse korral saab anda lühikese selgituse, et algne postitus tugines meenutusele ning uus allikas võimaldas seda täpsustada. See pole häbimärk autorile, vaid teave teadmise päritolu kohta. Ajalugu muutub täpsemaks, kui parandamise protsess on nähtav.

Asukoht loeb sama palju kui sõnastus. Kui viga on artikli alguses, ei pruugi märkuse peitmine pika lehe lõppu olla piisav. Kui ekslik info esineb pildiallkirjas või otsinguväljavõttes, tuleb üle vaadata ka need. Paranduse eesmärk pole ainult formaalselt öelda, et midagi tehti, vaid aidata päris lugejat eksitusest välja. Seetõttu vaata artiklit pärast muutmist ka tavakasutaja pilguga: millist teadmist näeb ta esimesena ja kas paranduse seos algse väitega on arusaadav?

Kui autoriga ei saa ühendust

Vana postituse autor võib olla kättesaamatu või mitte soovida enam arutelus osaleda. See ei anna õigust talle uut seisukohta omistada. Toimetaja saab lisada enda selgelt märgitud paranduse või kommentaari, kuid ei peaks kirjutama, et autor tunnistas eksimust, kui sellist vastust pole saadud. Samuti ei tohi vastamata jätmist esitada nõusolekuna. Ajaloolise allika ja tänase toimetuse hääl peavad jääma eristatuks ka siis, kui autor ise protsessis ei osale.

Kui asjaosaline saadab vastuväite, uuri selle sisu, mitte ainult tooni. Ta võib juhtida tähelepanu uuele allikale, valele omistusele või avaldamispiirile. Need vajavad erinevaid lahendusi. Kõige häälekam vastus ei määra automaatselt tõde, kuid ebamugav küsimus ei muutu seetõttu ebaoluliseks. Püüa hoida parandamise vestlus võimalikult konkreetne: milline väide, milline alus ja milline muutus. Nii on lihtsam vältida seda, et ajaloolise fakti kontrollimisest saab inimestevaheline võitlus.

Hoia parandused leitava tööjäljena

Töökausta paranduslogis võiks olla viide artiklile, esialgse väite kirjeldus, uus alus ja tehtud muudatus. See aitab järgmise koostaja tööd ning takistab vana eksimuse tagasitoomist mõnest koopiast. Logi ei pea avaldama koos privaatse kirjavahetusega. Avalikule lugejale piisab asjakohasest teabest, sisemine töökorraldus vajab veidi rohkem täpsust. Mõlema eesmärk on sama: teadmise päritolu ei tohi kaduda ainult selle tõttu, et tekst muutus lugemiseks sujuvamaks.

Teema kõrval sobib lugeda maagia.neti arhiivi tutvustavat lugu ning Lorieni dialoogi mitteväljamõtlemise juhendit (avaneb uues aknas). Mõlemas on tähtis eristada allikat ja toimetaja uut sõnastust. Artikli punase pliiatsiga pilt on loodud illustratsioon, mitte koopia päriselt parandatud postitusest. Maagia.net on iseseisev fännisait, mitte Wizards of the Coasti ametlik kanal. Järgmine praktiline samm on võtta üks kahtlane väide, määratleda selle liik ja koguda alus enne, kui kirjutad kõrvale uue kindla vastuse.

Kui usaldusväärset uut vastust veel pole, kirjuta see ausalt välja. Ka teadaoleva vea leviku peatamine on sisuline edasiminek, isegi kui lõplik ajaloopilt vajab veel uurimist.